Ajalugu

27.01.14

Halduspiirkonnal ja siinsel ümbruskonnal on rikkalik minevikupärand. Enamiku praeguse Sõmeru valla territooriumil asuvate külade ajalugu ulatub muinasaega. 1241. aastal koostatud "Taani hindamisraamatus" on nimetatud Aluvere (Alouerae), Andja (Adnjias), Kohala (Tolks), Rägavere (Rakkeurae), Sõmeru (Someruerae), Sämi (Semis), Ubja (Ubias), Uhtna (Octinus), Vaeküla (Wayküll), Võhma (Vemais), Varudi (Waradas) külasid. Neist viimane oli oma 45 adramaaga üks suurematest küladest Põhja-Eestis.

 

Praegune vallakeskus Sõmeru alevik on välja kujunenud endise Sõmeru mõisa ümbrusesse. Sõmeru mõisa (Somerhusen) on teadaolevalt esimest korda Taani hindamisraamatus mainitud 1481. aastal. Pärast mõisa jagamist 1642. aastal vendade Carl ja Heinrich Hastferi vahel Vana-Sõmeruks (Alt-Somerhusen) ja Uue-Sõmeruks (neu-Somerhusen) hakati esimest kutsuma Carl Hastferi järgi Kaarli mõisaks.
 
Siinne muinaseestlane haris põldu ja kasvatas karja. Neid kaugeid aegu meenutavad rohked kultusekivid, Varudi külas asuvad 2 kivikalmet, muinasasulakoht ja ohvriallikas, Aluvere külas ohvriallikas.
 
Kuna Sõmeru valla maadel ei ole kunagi olnud oma kirikut, siis jagunesid külad kolme kirikukihelkonna vahel – Viru-Nigula, Viru-Jaakobi, Rakvere.
 
Mõisad on meie maadele rajatud umbes kaks sajandit hiljem. Sellest ajast kuni Eesti Vabariigi alguseni on külade elu ja arenemine olnud tihedalt seotud mõisatega.
 
1890. aastal asutati Vene riigi valitsuse korraldusel ühendatud vallakohtu ringkonnad. Asutatud vallakohtu ringkondade eeskujul moodustati 14. oktoobril 1891. aastal endises Eestimaa kubermangus Rakvere (Viru) kreisis ühendatud vald, mis kandis sama nimetust kui asutatud vallakohtu ringkond: "Sommerhusen" - Sõmeru vald, algusaastatel ka Kaarli vallaks nimetatud. "Sõmeru" ja "Kaarli" valla nimetust on paralleelselt esinenud ka hilisemal ajal, 1918.-19. aastatel.
 
Sõmeru valla koosseisu liideti endised 1866. aastal talurahva seaduse alusel asutatud järgmised vallad: Sõmeru (Neu-Sommerhusen) 258 hingega, Kaarli (Alt-Sommerhusen) 264 hingega, Arkna (Arknal) 163 hingega, Kohala (Tolks) 274 hingega, Uhtna (Uchten) 419 hingega. Valla asutamisest on Rakvere jaoskonna Talurahva asjade Komissari korraldusel kuulutatud Eestimaa Kubermangu Teatajas nr 3 16. jaanuaril 1892. aastal. Tolleaegne vallamaja asus Koovälja külas Kohala tee ääres. Aegade jooksul on valla piire korduvalt muudetud.
 
Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsus-süsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu.
 
1919. aastal kuulus Sõmeru valla täiskogusse 198 liiget (kõik taluperemehed + 1/10 maatameestest) ja nende poolt valitud vallanõukogusse 19 liiget. Elanike arv vallas oli 2907.
Vallavolikogu ülesanneteks oli valla majanduselu juhtimine, palgaliste ametimeeste ja kooliõpetajate valimine, omavalitsusorganite tegevuse järelevalve ja valla liikmete hingekirja vastuvõtmise otsustamine. Vallavalitsus töötas vallavanema isiklikul juhtimisel, ehkki temale oli nõuandjaks valitud 6 vallavanema abi, kelledel oli otsuste tegemisel üksnes nõuandev hääl.
Alates 1920.aastast sai vallavalitsus otsustusõiguse.
 
Ajalooürikud ütlevad, et "... 27. jaanuaril 1921. aastal avaldas Sõmeru vallavalitsus nõukogule Wiru Maakonna Valitsuse telegrammi 27. I. 1921. järgmise sisuga: "Telefoni teel teatati Maakonna Walitsusele Tallinnast, et Liitriigid Eesti ja teised Balti riigid de jure on tunnistanud". Seda teadet kuulas nõukogu püsti seistes, tervitades ja võttis teadmiseks ..."
 
Aastatel 1938-1939 viidi Eestis läbi ulatuslik valdade haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv neljandiku võrra. Nõukogude okupatsioonivõimud lõhkusid seni kehtinud süsteemi ning 1945. aastal moodustati külanõukogud.
 
Kaarli Küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee alustas tegevust 2. oktoobril 1945. aastal, olles esialgu kuni 1950. aastani koos Uhtna ja Kohala külanõukoguga veel Sõmeru valla alluvuses, mil likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati rajoonid. 1. oktoobrist 1950 läks Kaarli külanõukogu Rakvere Rajooni TSN TK alluvusse, sellest ajast alates oli külanõukogu täitevkomitee ainult ülevalt poolt antud korralduste täitja. Kaarli külanõukogu asus algul Sõmeru mõisa hoones. Alates 15. märtsist 1949 asuti Langile kuulunud majja Ubja tee ääres, kus ta oli kuni 1991. aastani.
 
Praegusel kujul omistati Sõmeru vallale valla staatus 9. aprillil 1992. aastal (EV ÜNP seadlus). Esialgu sai vald nimeks külanõukogu järgi Kaarli, kuid samal aastal muudeti nimi Sõmeru vallaks (EV ÜNP 30.04.1992 seadlus). Esimene vallavanem oli Silvi Köök, kes täitis alguses ka vallavolikogu esimehe kohustusi. Vallavalitsus kolis Sõmeru alevikus pargi kõrval asuvasse kahekorruselisse ahjuküttega majja, kus varem oli tegutsenud lasteaed.
Toimetaja: JANNE LAINJÄRV