Vallas leiduvad maavarad

3.11.14

Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud.

 

Kui öelda eestlasele põlevkivi, tulevad tal esmalt silme ette Ida-Virumaa tuhamäed. Ometi on Tartu ülikooli geograafid jõudnud teadmiseni, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad),Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla.

 

Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine.

 

Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Põlevkivi kaevandamine kuulub lahutamatult valla kultuurilukku. Juba 1920. aastal avati riigile kuuluv väike põlevkivikarjäär Vanamõisa küla juures Kunda-Rakvere raudtee ääres eesmärgiga uurida põlevkivist õli tootmise võimalusi. 1926. aastal alustati kontsessiooni alusel põlevkivi kaevandamist Kunda tsemenditehase tarbeks Ubja ja Vanamõisa küla vahetus naabruses. Karjääris kaevandati põlevkivi vähesel määral aastatani1931. Veel aastatel 1950-1960 oli osa kaevandatud alast täidetud veega, kohalikud elanikud kasutasid seda supluskohana. Avakaevandamine jätkus periooditi koos allmaakaevandamisega aastail 1929-1955 ja seda kihi avamusjoone lähedal kaevandusvälja põhjaosas. Viimastel aastatel tehti avakaevandamist ka ida pool raudteed.

 

Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise neid haavu maastikus, osaliselt jääb see mälestusmärgiks inimtegevusele.

 

2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement Keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas.  Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanikkonnaga ja Sõmeru vallavalitsusega. Taotlus rahuldati ja alustati karjääri rajamise töödega. Karjäär avati 2005. aastal.

 

Eesti esimene tsemenditehas läks käiku Kundas (1870). Kundas toodetakse tsementi kohalikust paekivist ja savist, lisades põlevkivituhka ning kipsi. Paekivi kaevandatakse Sõmeru vallas asuvast Lõuna-Aru karjäärist.

 

Viimastel aastatel on hoogustunud huvi maavarade kaevandamise järele valla territooriumil. Taas on tähelepanu alla tõusnud ka fosforiit, mille võimaliku kaevandamise mõjud keskkonnale ja kultuurile olid Eesti iseseisvuspüüdluste üheks ajendiks. Maapõueseaduse sätete tõttu on suurel osal Sõmeru valla territooriumist riigi poolt piiratud ehitustegevust. Aastatuhandete vanuse kohaliku pärand- ja kultuurmaastiku tulevik ei ole selge ning see mõjutab paratamatult ka elukeskkonda.

 

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamine

Toimetaja: JANNE LAINJÄRV